Ma ei ole senini rahul oma suusatamise tehnikaga. Paar nädalat tagasi nägin juhuslikult Haabersti linnaosa reklaami toimuva suusapäeva kohta. Minusugune hull võttis kohe kätte ja uuris välja, et kas nimetatud üritusega veel liituda saab. Minu õnneks sai. Panin ennast, meest, Meriti ja naabripoisi sinna kirja. Miks naabripoisi? Asi nimelt selles, et tänapäeva hullus kiiruses ei jõua ise kõigega tegeleda. Eriti sel juhul, kui näiteks uisutama kohe üldse ei kutsu (jää peal on ju nii valus kukkuda). Seetõttu tegime naabrinaisega sõbraliku diili: Laupäeval võtab tema minu Meriti uisutama kaasa ning pühapäeval võtame meie tema poisi suusatama kaasa. Seetõttu peabki nüüd vaene naabripoiss ka minu veidruste ja hullustega kaasa tulema.
Nimetatud suusapäeval toimus kõigepealt suusaõpe treenerite käe all. Ega see midagi hullu ei olnudki. Natukene näidati uisutehnikat ning ringi teisel poolel õppisime klassika paaristõukeid. Tund toimus Nõmmel Külmallika spordikeskuses. Ühesõnaga ei midagi konti murdvat. Enamus osavõtjaid olid veelgi algajamad kui mina. Seetõttu tekkis vahepeal isegi tunne, et ma midagi ka oskan. Tegelikult muidugi on asi vastupidine. Merit küll sai sealt uisutehnika alge täiesti kätte ning paar päeva hiljem kooli suusatunnis sõitis ta päris korralikult uisku. Seda siiski vaid minu hinnangul. Peale treeningupoolt saime süüa vastlakuklit ning juua sooja teed. Lõpetuseks oli loeng teemal "Suusavarustuse ning -riietuse valikust". Minu jaoks oli suurem osa sellest jutust juba teada ja tuttav. Sellegipoolest kuulsin ka ühtteist uut ning loeng oli põnev. Kahjuks enamus rahvast läks peale teejoomist minema. Nii harva kui selliseid asjalikke loenguid tasuta kuulata saab, võiks seda võimalust ikka 100%-liselt kasutada. Tõepoolest kogu see suusapäev oli tasuta. Igati meeldiv pühapäevane ennelõuna.
Ei läinudki kaua aega, kui juba silmasin Sparta reklaami, et 24. veebruaril toimub Järve metsas suusapäev, mille raames kell 10.00 treening täiskasvanutele ning 12.00-13.00 lastele. Suusapäev toimus ürituse "Teeme koos raja lugu" raames. Loomulikult ei vajanud ma pikka mõtlemisaega, et aru saada, sinna ma lähen kindlasti. Ootasin sellest midagi samasugust nagu oli see eelmine suusapäev, aga ei, see oli hoopis teisest puust treening. Alustuseks tegime ühe ringi soojenduseks. Seejärel jaotati rahvas klassika ja uisustiili järgi rühmadesse. Mina ronisin uisustiili rühma, sest tahaks ikka selle stiili ka selgeks saada. Mina ja üks teine naine olime siis algajad, kuigi naine kollases oli varem ka uisku sõitnud. Mina vaid korra paari nädala eest proovinud. Nüüd läks hull trenn lahti - erinevad harjutused üksteise järel, küll keppidega, küll ilma. Järsku peatab keegi mind kinni ja palub paar sõna mikrofoni öelda. Nii ma sattusingi Reporterile intervjuud andma. Õnneks enamus tuttavaid siiski seda televiisoris ei näinud, sest samal ajal tuli ju pingviinide paraad. Intervjuu antud, läks killertrenn edasi. Kuna laste tunni pikkuseks oli antud 1 tund, siis ma oma naiivsuses arvasin ka täiskasvanute trenni pikkuseks ühe tunni olevat. Võta aga näpust, trenn kestis kaks tundi. Kaks tundi täiesti intensiivset trenni. Uisku sõita ma sellegipoolest ei oska. Treener ei olnud minuga üldse rahul: vale kehaasend, vale tõuge, liiga väike libisemine. Ok, viimase võiks ju suuskade süüks ajada. Ma nimelt suusatasin oma klassikasuuskadega, mis nagunii eriti ei libise. Eks iga vähegi mõtlev inimene saab aru, et tegelikult ikkagi on süüdi vale tehnika. Trenni lõpus siiski treener andis mulle lootust ka, et ehk kunagi ikkagi saan selgeks selle uisustiili. Pöörded olla juba tunni lõpus päris hästi välja tulnud. Mulle endale jäi kokkuvõttes ikkagi täiesti lootusetu tunne.
Selleks ajaks olid juba lapsed, Merit ja naabripoiss, ka kohale jõudnud. Algas nende trenn. Mina tegin sel ajal veel ühe väikese ringi ning seejärel arvasin, et aitab küll tänaseks. Kartsin, et ma järgmisel päeval ei tõuse voodistki üles. Suur oli minu üllatus, kui järgmisel päeval ei olnudki lihased väga haiged. Ainult mingid imelikud külgmised säärelihased, mille olemasolust mul varem aimugi ei olnud, olid natukene valusad. Treeneri sõnul oli ka laste trenn väga raske olnud. Neil samuti ei jookse vahelduseks tehnika õppimine mööda külgi maha ja loodetavasti jäid nad päevaga suhteliselt rahule. Neile meeldiks ju rohkem ikkagi lihtsalt suusatada, mitte trenni teha.
