Natuke spordijuttu jälle

Olen laisk olnud ja pole ammu midagi kirjutanud. Tegelikult ei ole midagi eriti huvitavat ju juhtunud ka vahepeal. Sportimisega ei ole ka just kõige paremad lood vahepeal olnud. Ilmad läksid jahedamaks ja lumi tuli maha ning minul kui algajal puudus vajalik varustus. Kuna meie poodides on hinnad ikka väga kõrged ning ka valikut eriti pole, siis tellisin omale uut varustust internetipoodidest. Selleks ajaks kui asjad kohale jõudsid, oli ka lumi juba vahepeal maha tulnud. Seega olin täiendanud enda riietevaru, kuid lumes jooksmiseks sobivaid jalatseid endiselt ei olnud. Neid ma ei julgenud internetist ilma proovimata osta. Kuna ma oma laiskuses ei viitsi üldse riideid/jalanõusid proovida, siis on mul need jalatsid siiani soetamata. Minu jaoks on tõesti suur ettevõtmine, et minna poodi erinevaid jalatseid proovima/valima. Viimase jooksuringi tegin 16. novembril, seega üle kuu aja tagasi. 

Õnneks ma ainult diivanil ka vedelenud ei ole. Seda ei saakski ma endale lubada, sest olen endale järgmiseks aastaks päris vinged eesmärgid püstitanud. Hakkasin jälle suhteliselt aktiivselt Evelini trennis käima. Eesmärgiks vähemalt kolm Evelini trenni nädalas, sh kindlasti kolmapäevane jõutreening ning lisaks veel vähemalt korra nädalas ujumist. Loomulikult ei ole mul õnnestunud oma plaanidest kinni pidada. Esiteks kindlasti seetõttu, et nüüd käin Evelini trennis Nõmme ujulas, mis on tunduvalt kaugemal kui Rahumäe Põhikool, kus eelmisel aastal sai käia. Teiseks muidugi kimbutavad haigused aeg-ajalt. Midagi tõsist pole olnud, aga nohu, kurk-valus stiilis hädad. Kolmandaks ainult õhtused ajad, kahjuks ei ole mul alati soovitud ajal lapsehoidjat võtta. Nii juhtubki, et seatud plaan logiseb siit ja sealt. E, T ja N on Evelinil Fat Burn tunnid, ehk siis selline mõnus tantsuline aeroobika. Kohati päris rasked sammude kombinatsioonid. Natuke vahele või lõppu ka jõuharjutusi, aga seda tõesti vaid näpuotsaga, sest aeg saab otsa. Kolmapäeviti on aga Body Toning & Streching ehk maakeeli jõutreening. Rahulikus tempos võetakse kõik lihasrühmad läbi. Mulle üldse ei meeldi seal Nõmme ujulas see süsteem, et aega on 90 min. Trenn ise kestab juba 60 min, natuke varem peab ju kohal ka olema. Kohale jõudmise aeg sõltub muidugi ka bussist. Peale trenni siis kiiruga pesema, kui buss on hiljem tulnud, siis jõuab korraks ka saunast läbi hüpata. Ühesõnaga üks kiire-kiire-kiire koguaeg, et jõuaks õigel ajal välja. Kuna mul on kuukaart praegu, siis mul ei olegi üldse raha kaasas, et juurde maksta, kui peaks juhtuma, et õigel ajal ei jõua. Samas tahaks ju peale trenni just rahulikult saunas vedeleda ning rahulikult pesta-kuivatada.

Praegu on Evelin ise Portugalis jooksulaagris ning trenne annavad asendajad. Siiani olen kokku puutunud ühe asendajaga. Nüüd ma saan palju paremini aru, mida Evelin silmas pidas, kui ta ütles, et ta teeb kõiki harjutusi nn ennastsäästvalt nagu maratonijooksjale omane. Minu arvatses vehib ja rabeleb Evelin seal ees täiega, teeb ise peaaegu kõike kaasa. See uus asendaja aga on tõeline energiapomm seal ees. Tema liigutused on tõesti palju nurgelisemad, tegelikult ma lihtsalt ei oska iseloomustada, aga vahe on silmaga nähtav. Jutukas on ta ka.  Harjumatu minu jaoks on see, kui ta teeb näoga meie poole. Olen harjunud treenerit selja tagant nägema. Olen praeguseks ainult kahte asendaja trenni jõudnud, aga ma poleks osanud kunagi arvatagi, et hakkan puudust tundma Evelini rasketest sammukombinatsioonidest ja pikkadest kombinatsioonijadadest. Siiani arvasin vastupidi, et võiks kergemad olla, siis ei pea aju nii palju töötama trenni ajal. Nüüd kui oli kerge ja lühike kombinatsioon, siis tundus see nii lahja. Eks paistab, kuidas edasised trennid tulevad. Kolmapäevane jõutreening oli ka hoopis teistsugune. Sellel treeneril iga treening lõpeb blank-iga. Siiani olin ainult kuulnud sellest, aga nüüd siis olen ka reaalselt teinud. Varsti peaks juba palju kergem olema. Ta muidu annab hoopis Zumba treeninguid sealsamas Nõmme ujulas. Tõenäoliselt sel ajal, kui Evelini ei ole, võtan ja käin millalgi ka seal Zumbas ära. Proovin, kuidas see stiil mulle sobib. Siiani lihtsalt vaadates tundub väga raske olevat, ehk ise tehes ei ole enam nii raske.

Nagu mainitud, käin ka ujumas. Tavaliselt ujun 800-1000m, seejärel mõnulen aurusaunas. Üldjuhul ujun siiski 1 km mitte vähem, aga mõnikord peab vähemaga ka leppima. Rohkem esialgu veel ei jõua. Täna olin küll rõõmsalt üllatunud, kui oma 1 km lõpetasin ajaga 45-46 min. Täpselt ei tea, sest jälgisin tavalist suurt kella seina peal. Tavaliselt kulutan sama distantsi ujumiseks 50 min. Kuna ujun ilma pulsikellata, siis mul pole õrna aimugi, millise pulsiga ujun, aga tempo on rahulik ja hinnanguliselt pulss kõrgeks ei lähe. Ma ei ole kunagi mõelnudki, et ujumises võiks selline ajaparandus tulla, sellegipoolest tegi see meele väga rõõmsaks. Tegelikult ootan samasugust läbimurret hoopis jooksmises, st et sama pulsi juures jookseksin kiiremini. Paar päeva tagasi lugesin ühest blogist, et sealsel blogijal kulus selleks kaks aastat. Masendav, kui nii kaua ootama peab.