Olen end vist juba täiesti hulluks jooksnud. Igatahes jõudsin millalgi juuli keskel arusaamisele, et olen juba päris hea vastupidavuse baaspõhja endale alla ladunud ja nüüd tahaks ka kiirust juurde saada. Hakkasin sellekohast infot netist otsima ning sattusin Nike Running Clubi poolt korraldatava seminar/treeningu info peale. Seminari läbivaks teemaks oli: "Kuidas arendada kiirust", millele hiljem järgnes praktiline pool Kadrioru pargis teemaga:"Kuidas teha lõigutreeninguid". Täpselt just see, mida ma vajasin. Otsustatud see saigi, et sinna ma lähen. Täna ma siiski enam nii otsusekindel ei olnud ning võttis tükk aega, enne kui julgesin raha ära maksta. Õhtul siis hakkasin, süda saapasääres, Oru hotelli poole minema ja mis kõige hullem, ma jõudsin sinna ka kohale. Loengu pool mind ei hirmutanudki eriti. Osa jutust, mis seal räägiti, oli mulle juba teada, aga kuulsin ka palju uut. Sain mõtteid, kuidas oma treeninguid efektiivsemaks muuta. Ma arvasin, et seal koolitusel on enamus mehed ja mõned naised siis sekka. Tegelikult oli grupis ainult kaks meest, ülejäänud olid naised.
Siis saabus kardetud treeningu aeg. Minu põhiline kartus, et ma ei suuda grupis püsida, haihtus õnneks varsti. Soojendusjooks oli ikka tõeline sörk, pudeneda polnud võimalik. Peale soojendusjooksu tegime venitusi ja soojendusharjutusi. Seejärel juba tulid põlvetõste/sääretõste jooksud erinevates tempodes. Seejärel nn lahtijooksud erinevate kiirustega. Põhimõtteliselt näidati meile, milline võiks olla võistluseelne soojendus. Kui lahtijooksud läbi said, siis valdav osa grupist (mina kaasaarvatud) arvas, et nüüd on kõik, tagasisörk hotelli ja koju. Selgus aga, et nüüd alles treening algab. Rahvas naeris, et see soojendus väsitas ju korralikult ära, et ei suuda nagu ettegi kujutada, et nüüd peaks veel võistlema minema. Tegime 3x200 lõiku. Tagantjärele tarkus - oleksin pidanud viimase lõigu ära jätma, samuti oli mul lõikude kiirus valesti valitud e. siis liiga kiire. Treener Margus Pirksaar ütles, et see on normaalne, et alguses valesti läheb ja üleüldse pidi just esimene lõigutreening kõige hullem olema. Hiljem keha harjuvat ära. No minul oli pärast igatahes selline tunne nagu oleks reitest lihasetükid lausa välja kistud. Tegemist oli väga tugeva treeninguga. Arvestuste kohaselt oleks pidanud treening kell 20.00 paiku ära lõppema. Tegelikult lõppes kusagil 20.30 ja 21.00 vahel. Koju minnes pidin veelkord oma jõuvarud kokku korjama ja bussi peale spurtima, sest järgmine buss sellisel hilisel ajal tuleb ju tont teab millal alles, aga kodus ootas Mirjam, kelle uneaeg algas kell 21.00.
Igatahes oli mul täna väga hariv ja huvitav õhtupoolik. Toredad treenerid olid Margus Pirksaar ja Einar Kaigas. Järgmine sama hull või veel hullem temp on plaanis augustis.
No comments:
Post a Comment