No mida nad veel välja ei mõtle? Järjekordne tervisejooksu etapp toimus Schnelli tiigi ääres ning tegemist oli karnevalietapiga. Mina, kes ma vihkan igasugust kostümeerimist ja muud taolist jama, pidin nüüd pea tööle panema ja mingi tobeda kostüümi välja mõtlema, sest ei taha ju ka ainuke hall vares teiste hulgas olla. Kurtsin siis oma kurba saatust naabrinaisele, kellel alati pea lõikab ja viskab koheselt välja 100 ideed. Siis on juba lootust, et nendest 100-st ehk üks idee sobib ka. Naabrinaine ei pidanud kaua mõtlema, läks tuppa ja tõi sealt oma lastele õmmeldud hundikostüümi, mida siis vastavalt vajadusele kohandatakse, nt kui lehed külge panna, siis on hoopis puu. Kuna mulle see vammus selga ei mahtunud loomulikult, siis võtsin sellest kostüümist kasutusele vaid mütsi, käe- ja jalakarvad ning saba. Saba oligi see tõmbenumber. Rahval läks suu naerule kui mind nägi ning oli ka kuulda kommentaare: "Näe saba on ka taga!". Seega oli minu kostüümimure lahendatud. Kahjuks aga suutsin paar tundi enne jooksu mingi tobeda äkilise liigutusega ära tõmmata oma reielihase, mis ei olnudki veel neljapäevasest kõvast trennist taastunud. Siiski tahtsin linnukese kirja saada, sest seal sarjas oleneb kõik osavõtust, mitte kiirusest. Kavatsesin raja läbida jalutades. Tegelikult sain ikka väga väga aeglaselt joosta ka ja jalga ei tohtinud väga kõrgele tõsta, siis oli ok. Seetõttu sai minu kostüüm nimeks "Haavatud hunt". Rada ise kulges 2x ümber Schnelli tiigi. Mulle väga meeldis see rada, välja arvatud see koht, kus pidi mäkke ronima. Seal ma poleks ka tervena joosta suutnud, see oli nii järsk ja ebatasane. Kahju, et joosta ei saanud ning raja lihtsalt läbi liipama pidin. Jooksul siiski selgus, et enamus olid ilma kostüümideta.
Kui nüüd ka järgmistel aastatel kavatsen selles sarjas osaleda, siis vist on tark endale selline hundikostüüm õmmelda, et ei peaks igakord naabrinaise käest laenama. Idee muidugi varastaks küll temalt.
Liipav haavatud hunt
Kas saba ikka on veel alles?
No comments:
Post a Comment