Juba ongi käes laagri viimane päev. Peale hommikusööki tuli meile oma karjäärist ja treeningutest rääkima Silja Suija, hetkel 4 lapse ema. Kohati olid tema ütlemised päris karmid :) Näiteks noorte kohta jäi kõrvu kõlama selline mõte - mida sa ikka teed, kui 17 aastane ei suuda oma ahtrit Vällamäest üles vedida. Täpset sõnastust ma muidugi ei mäleta, aga mõte jääb samaks. Ega ta tegelikult väga jutukas ei olnud, iseseisvalt eriti rääkida ei tahtnud. Küsimustele muidugi vastas. Jutuajamine temaga kestis vist umbes tunnikese. Seejärel ootas meid selle laagri viimane treening ehk seda võiks laagri pärliks nimetada. Ette oli valmistatud 10 km ring teeninduspunktidega ning soovijail oli võimalik joosta 30 km. Loomulikult sai igaüks ise vastavalt oma soovidele ja tasemele distantsi ja kiirust valida. Rada ise oli fantastiline, rohkem sõnu lihtsalt ei ole. Rada kulges mäest üles ja mäest alla, keeras siia ja keeras tänna, otseminevat lõiku ei olnudki. Alguses kulges rada asfaldil ehk autoteel, seejärel keeras metsa ning metsast väljudes oli mingi aeg jälle autoteel ning lõpupoole kergliiklusteel. Mulle väga meeldis see rada. Jooksin seal vaid ühe 10 km ringi. Tegelikult oli mul väga kange tahtmine ka teisele ringile minna, aga mõistus ütles, et hiljemalt teise ringi 6-7 km ma kustun. Sellisel maastikul ma polegi varem jooksnud. Igaljuhul vägev punkt sellele laagrile. Kui kusagil metsas või tee peal juhtus mõni kohalik vastu tulema, siis sooviti rõõmsalt: "Jõudu!". Tuju kohe tõusis ning jõudu tuligi juurde :) Peale lõunasööki pakkisime oma kola kokku ning sõitsime tagasi Tallinna. Olen ülimalt rõõmus, et lõpuks ikkagi oma julguseraasud kokku võtsin ning seal laagris ära käisin.
No comments:
Post a Comment